HOOLIDA - ÕIGUS VÕI KOHUSTUS?
Kestvus 1.11.2008 - 31.05.2010

 Projekti toetab:

KODANIKUÜHISKONNA SIHTKAPITAL
             

Projekti eesmärgiks on Dharma juures asutatud Tugiisikute Tugikeskuse piirkondlikke keskusi juhtivatele aktiivsetele inimestele anda täiendavaid teadmisi ja praktilisi oskusi ennetavaks tööks riskirühma peredega. Käesolevaks ajaks on need inimesed saanud vabatahtliku tugiisiku koolituse ja suur osa neist on aktiivselt tegutsenud vabatahtlike tugiisikutena. Oma töö käigus on nad jõudnud järeldusele – tugiisikuteenuse lõppedes vajavd sellised pered ikka veel toetust . Projekti käigus selgitatakse koostöös kohaliku omavalitsuse töötajatega välja piirkonnale sobiv peretöö vorm (pereklubi, pereabikeskus jne.), kus pakutakse tuge ja koolitust sellistele peredele . Selliste keskuste üheks peamiseks eesmärgiks on kaasata riskirühma peresid (üksikvanemad, alaealised emad jne.) koolitustele ja ühisüritustele, mis toetaksid nende perede paremat toimetulekut ja ennetaksid jõudmist kriisi. Teiseks ja mitte vähemtähtsaks keskuste rolliks on tugiiiskuteenust kasutanud peredele toeks jäämine
  Projekti tulemusena tekivad Eesti 7-s erinevas piirkonnas toimivad perekeskused, mille loomisel  on võrgustiku liikmed saanud piisavalt teadmisi ja  praktilisi kogemusi ning suudavad tagada nende keskuste  jätkusuutlikku arengu.

PROJEKTIS OSALEJAD TÄNAVAD KODANIKUÜHISKONNA SIHTKAPITALI!

PROEJKTI TULEMUSED

Mõju kodanikuühiskonna üldisemale arengule
Projekti elluviimine aitas kaasa Eesti kodanikuühiskonna üldisele arengule läbi:

a.     Kodanikuühenduste kaasamise sotsiaalsete probeleemide lahendamisele –
Toetus käimasolevale projektile andis osalejate endi sõnul neile „uue hingamise“, sest kindlustunne, et on olemas reaalsed vahendid planeeritud tegevuste läbiviimiseks on väga oluline.
KOV sotsiaalvaldkonna töötajate suhtumine ühenduste tegevusse on muutunud – nendesse suhtutakse kui arvestatavatesse partneritesse, kellel on oma visioon ja teatud vahendid ning oskused neid kasutada.
b.     Dharma Tugiisikute Tugikeskusega ühinenud vabatahtlike tugiisikute ühenduste institutsioonilist võimekuse kasvu:
Lisaks sellele, et ühenduste võimekus on kasvanud läbi erinevate koolituste, on järjest enam tuntus kohalikul tasandil nende vastu huvi tekitanud ning toonud juurde uusi aktiivseid inimesi
c.     Ennetustöö, arendades kodanikes vastutustunnet oma pere, kaaskodanike ja riigi ees:
ühenduste tegevus on juhtinud tähelepanu ennetustöö vajalikkusele ja kaasanud sellele tegevusele ka teisi kohalikke kodanikeühendusi. KOV tasandil on osutatud väga asjalikku toetust – Põlva Linnavalitsus leidis ja renoveeris perekeskuseks 3-toalise korteri (Dharma aitab sisustada), Tapa Vallavalitsus avab peretoa märtsi alguses (Dharma aitab sisustada), Paide Linnavalitsus kaalub võimalust avada Perekeskus Paide linnas.
Ennetustöö tõhustamiseks on projekti käivitumise tulemusel otsustanud hakata koostööd tegema Põlva linna ja valla sotsiaalvaldkonna töötajad, Haapsalu linn ja selle lähiümbruse vallad, Tartumaal on kogemuste saamise eesmärgil Elva Perekeskusega ühinenud Nõo, Rõngu, Kambja vald ning MTÜ-ga Parimad Võimalused Tähtvere ja Luunja vald.
MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, mis asub Paides on leidnud huvilisi Türi, Väätsa ja Albu vallas

I perioodi lõpuks :
 
  • On käivitunud peretöö 7-s Eesti erinevas piirkonnas
  • On tekkinud uute ühenduste huvi Tugiisikute Tugikeskuse tegevuse vastu ning koolitatud tugiisikud Viljandi ja Tartu linnas ning Nõo vallas valmistuvad ühendustena ühinema peretöö tegevustega
 
II perioodi e. projekti lõpuks:

Projekti elluviimine aitas kaasa Eesti kodanikuühiskonna üldisele arengule läbi :

  • On kasvanud kodanikuühenduste arv,keda on kaasatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele:
    Projekti käigus läbi viidud tegevuste tulemusel on tekkinud MTÜ Teeme Viljandis ja Dharma tegevustega on ühinenud mitmed külaseltsid- MTÜ Sulbi Maarahva Selts ja MTÜ Valgu külaselts. Väga positiivne on asjaolu, et stabiilselt pöördub meie poole kodanikuühendusi, kes on huvitatud meie kogemustest ja soovivad meiega koostööd teha.
  • On kasvanud kohalike oamvalitsuste teadlikkus ühenduste kaasamise võimaluste kohta sotsiaal-valdkonnas - järjest sagedamini on pöördutud Dharma Tugiisikute Tugikeskusega ühinenud ühenduste poole sooviga saada tugiisikuteenust ja käesoleval, 2010.aastal on kõik projektis osalenud omavalitsused valmis suunama ja finantseerima tugiisikukoolitusele inimesi, kes valitakse välja koostöös Dharmaga seotud ühenduste esindajatega. Augustis algavale koolitusele on valitud välja juba 40 inimest.
    Selline asjade areng on kindlasti kõikide projektis osalejate jaoks väga motiveeriv edasi tegutsema samas suunas.
  • On suurenenud kodanikuühenduste ja omavalitsuste koostöö – käivitatud on piirkondlike ühenduste eestvedamisel tugigruppide moodustamine töötuks jäänud lapsevanematele, kus partneriteks on kohalikud omavalitsused. See annab ühelt poolt tunnistust asjaolust, et antud piirkondade kodanikeühendustest on saanud tõsiseltvõetavad partnerid. Teiselt poolt – kui projektis osalejatel ei oleks olnud võimalust saada lõppenud projekti kogemusi, oleks tunduvalt keerukam läbi viia Euroopa Sotsiaalfondi toetatavat tugigruppide projekti töötutele lastevanematele.
  • Otseselt käesoleva projekti positiivsetest tulemustest on kasvanud omavalitsuste valmisolek vabatahtlike kaasamiseks ja motiveerimiseks – sellest annab tunnistust asjaolu, et augustis algavatele vabatahtlike tugiisikute koolitusele komplekteerus 40 kohta väga kiiresti ning omavalitsused on inimesi sellele suunanud, olles valmis panustama ühendustele vajalike vabatahtlike ettevalmistamisse ka finantsvahendeid.

Mõju sihtgruppidele ja kasusaajatele

 Projekti elluviimine parandas sihtgrupi täielikumat kaasatust:

a.     projekt aitas rakendada tegevusse seni rakendamata tugiisikud parimal viisil
b.    projekt annab võimaluse kaasata ka vabatahtlikud, kes on küll koolitatud, kuid erinevatel põhjustel ei sobi tegema tugiisikutööd nö.üks-ühele perega
c.     projektis saadud koolitused ja praktilised kogemused tõstavad ühenduste kompetentsi ning tegutsemissuutlikkust
d.    kui I perioodi lõpuks saab peretöö piirkondades käivitatud, siis jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik vähemalt aastane kindlustusmisaeg
 
 
Projekti elluviimine parandas kasusaajate:
                      i.        toimetulekut igapäevaelus - kasutades ennetava peretöö võimalusi on võimalik vältida sügavaid kriise pere elus
                     ii.        kaasatust ühiskonda -läbi toimetulekukriisi ennetava peretöö on võimalik tekitada abi vajavale perele tugivõrgustik perede näol, kes endaga toime tulevad ja on valmis oma kogemust jagama
 
 I perioodi lõpuks on informatsioon jõudnud abi vajajateni ja järgneva aastat on vaja võimaluse kinnistamiseks abi vajajate teadmises nin kohanemiseks uue võimalusega.
Projekti käigus on sihgrupp saanud tutvuda sama valdkonna tegevustega Helsingi linna näitel ja saanud Soomest endale koostööpartneri, kes on neid valmis edaspidi nõustama.
 
II perioodi ehk projekti lõpuks:
 
·         kasusaajate  kaasamine koolitustele – üritustele oli tunduvalt lihtsam, kui projekti alguses – mõningates piirkondades oodati ja näiteks Tapa LKÜ grupp tuli iseseisvalt juba varem kokku.
Käesolevale projektile järgneva, euroopa Sotsiaalfondi toetatava projekti tugigruppidesse oli peresid juba tunduvalt kergem kaasata, sest ka peredeni olid jõudnud tugigruppides tehtavate koolituste tulemused.
·         Informatsioon peredega tehtavast tööst on jõudnud suurema hulga kasusaajateni e. peredeni ja 2010.aastal on juba juhtumeid, kus pered on just tugiisiku võin tugigrupis osalemise sooviga pöördunud otse Dharma poole J
·         Käesoleva projekti kogemused on andnud nii Dharmale kui ühendustele julgust planeerida uusi tegevusi ning taotleda toetust oma projektidele –
koostöös ühendustega käivitati Euroopa Sotsiaalfondi toetusel tugigruppide tegevus töötuks jäänud lastevanematele (perioodil 2009-2012 toetatakse 26 omavalitsuses kokku 1200 lapsevanemat)

 

 Väljundid
 
Projekti väljundid I perioodil :
  • on koostatud 7 piirkonna perekeskuste tegevuskavad
  • on läbi viidud 7 ümarlauda piirkondlikku peretöö valdkonna koostöövõrgustiku (KOV, kodanikuühendused, erasektor) moodustamiseks
  • 7 piirkonna ühendused on koostanud ja teostanud ühendusi tutvustavad materjalid
  • viidi läbi 10 infopäeva peretöö tegevuste tutvustamiseks piirkondades
  • on kasvanud ühenduste maine kohalikul tasandil J - neis nähakse tõsiseltvõetavaid partnerid
  • sihgrupi aktiivile on läbi viidud 5 koolituspäeva, milles osales 14-28 osalejat
  • on muutunud aktiivsemaks ühenduste omavaheline suhtlemine
  • on kasvanud ühenduste aktiivsus suhtlemisel kohalike omavalitsustega
  • projektipiirkondade KOV töötajateni on jõudnud selgem arusaamine kodanikualgatuse kaasamise võimalustest
  • korraldati kokku 27 koolitust, kus osales 350 inimest
  • viidi läbi 24 üritust, kus osales 426 .inimest
  • kaasati vabatahtlikke projekti tegevuste läbiviimiseks, kes tegutsesid projekti raames kokku vähemalt 392 tunndi
  • projekti käigus toimus 1 ühenduste esindajate koolitus-motivatsioonireis Soome, mis andis uusi mõtteid ja viis uute ühenduste tekkimisele
  • ühendused koostasid ja esitasid rahastamise taotluseks 3 projekti
  • projekti käigus tutvuti 2 päeva jooksul vabatahtlike kaasamisega Helsingi linna sotsiaaltöövaldkonnas, ühendused said ühe toetaja-organisatsiooni Helsingis

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koolitustel osalenud inimeste arvud piirkonniti:
 
Tapa
Paide
Jõgeva
Elva
Tartu v
Põlva
Haapsalu
Kokku:
Märts
28
14
9
9
19
14
23
116
Aprill
22
15
5
7
9
15
9
82
Mai
56
39
11
10
11
15
10
152
Kokku:
106
68
25
26
39
44
42
350

             Üritustel osalenud inimeste arvud piirkonniti:
 
Tapa
Paide
Jõgeva
Elva
Tartu v
Põlva
Haapsalu
Kokku:
Märts
30
14
10
18
17
24
8
121
Aprill
28
13
12
25
15
40
15
148
Mai
10
14
27
54
15
25
12
157
Kokku:
68
41
49
97
47
89
35
426

 


Projekti väljundid II  perioodil august 2009 –mai 2010:
 
  • korraldati 76 koolitust kus osales 984 inimest
  • korraldati 80 üritust peredele , kus osales 1308 inimest
  • külastati 7 peretööga tegelevat kodanikuühendust
  • on kasvanud ühenduste maine kohalikul tasandil J - neis nähakse tõsiseltvõetavaid partnerid
  • sihgrupi aktiivile on läbi viidud 5 koolituspäeva, milles osales 14-28 osalejat
  • on muutunud aktiivsemaks ühenduste omavaheline suhtlemine
  • on kasvanud ühenduste aktiivsus suhtlemisel kohalike omavalitsustega
  • ühendused esitasid oma tegevusteks rahastustaotlusi 4 korda ja kõik said toetused (KÜSK, omavalitsused, Avatud Eesti Fond)
  • projekti tulemuste tutvustamiseks viidi läbi seminar, kus osales 43 inimest

Koolitustel osalenud inimeste arvud piirkonniti:

 
Tapa
Paide
Jõgeva
Elva
Tartu v
Põlva
Haapsalu
Kokku:
august
17
12
16
28
10
19
12
114
september
22
16
16
9
16
0
6
85
oktoober
11
26
8
10
12
17
0
84
november
25
17
10
19
10
14
21
116
detsember
26
12
6
25
6
18
0
93
jaanaur
18
5
13
9
12
17
8
82
veebruar
10
5
12
6
11
28
12
84
märts
14
11
14
9
14
14
10
86
aprill
11
26
10
20
12
13
12
104
mai
9
19
36
25
12
11
24
136
Kokku:
163
149
141
160
115
151
105
984

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 Üritustel osalenud inimeste  arvud piirkonniti:

 
Tapa
Paide
Jõgeva
Elva
Tartu v
Põlva
Haapsalu
Kokku:
august
17
27
16
28
11
14
12
125
september
24
18
16
30
14
14
12
128
oktoober
27
11
17
10
13
41
9
128
november
20
10
10
0
17
44
7
108
detsember
18
100
16
25
8
0
7
174
jaanaur
13
10
10
9
13
22
12
89
veebruar
10
14
12
6
19
15
12
88
märts
22
24
19
12
11
34
10
132
aprill
24
15
15
15
11
29
35
144
mai
15
31
36
25
17
50
18
192
 Kokku:
190
260
167
160
134
263
134
1308

 Oodatav mõju taotleja edasisele tegevusele ning võimekusele

 Projekti tulemusel Dharma Tugiisikute Tugikeskuse:

  • tegevussuutlikkus on paranenud tänu omandatud praktilistele juhtimiskogemustele -
    projekti käigus on esile kerkinud piirkondade erinevused, võimalused ja takistused ning sellest lähtuvalt on saadud väga huvitavaid kogemusi.
  • maine paraneb , kuna on kasvanud projektist kasu saanud inimeste arv
 
  • on paranenud koostöö kohalike omavalitsustega , eriti nende piirkondadega, kus toimusid projekti tegevused;
 
  • on laienenud koostööd teha soovivate omavalitsuste ring – kui Dharmal puudusid enne projekti koostöösidemed Võrumaaga, siis 2010.a. kevadel liitus meie tegevustega Sõmerpalu vald ning Võru maavalitsuse tasandil töötatakse koostöös välja tugiisikuteenuse ja peretöö käivitamise võimalusi:

  • piirkondlike ühenduste tulubaas laieneb, kuna projekti käigus koostatakse ja esitatakse erinevatele rahastajatel rahastusprojekte (nad on omandanud oskuse taotlusi koostada)

  • Dharma tuntuse kasv on kaasa toonud ka annetuste kasvu Swedbanki annetuskeskkonnas

  • tegevus- ja arenduskulude kasutamisel oli oodatust suurem tulemus:
kui planeerisime eelkõige ühendustele tutvustada rahvusvahelist kogemust sotsiaalvaldkonnas avalike teenuste pakkumisel, siis lisaks sai organisatioon 3 koostööpartnerit, kellega koostöö on juba käivitunud – Käpylän Yhdyskuntaklubi ( meie partner tugiisikute koolitamise projektis koolides), Helsingi Taaskasutuskeskus osaleb taaskasutuskeskuste käivitamisel piirkondades partnerina ja Helsingi linna sotsiaalosakonnaga on kokkulepe konkreetseteks tegevusteks, kus tullakse meie koge-musega tutvuma ja ollakse valmis edaspidiseks koostööks tugiisikuteenuse käivitamisel.
 
 
Projekti tulemuste hindamine

 I perioodil-


  • -on olemas 7 piirkonna: Harju- (siia kuulub ka Raplamaa), Järva-,Lääne- Viru-, Jõgeva-, Tartu-, Põlva- ja Läänemaa vabatahtlike tugiisikute ühenduste kirjalikud tegevusstrateegiad ning 7 piirkonna igas perekeskuses on keskmiselt 10  peret, kes osalevad tegevustes
  • - ühendustel on elementaarne tehniline varustus arvuti näol
  • - 14-28 inimest 7 piirkonna ühendustest on osalenud 5 koolitusel
  • - On korraldatud 27 koolitust ja 24 üritust piirkondades
  • - 1 koolitusel osales keskmiselt 13 peret, 1 üritusel osales keskmiselt 18 inimest
  • - ühenduste poolt on koostatud ja esitatud rahastajale 3  taotlus täiendavate vahendite saamiseks
  • - ühendusi koondav Tugiisikute Tugikeskus on saanud vähemalt 2 rahvusvahelist partnerit, kes osa-levad oma kogemusega nende võimekuse tõstmisel
  • - projekti läbiviija on leidnud koostööpartneri Soomes, kellega edaspidi koostööd teha tugiisikutee – nuse rakendamisel suuremates linnades
  • - on tekkimas uued ühendused, kes on valmis ühinema tugiisikute ühendusega
 
II perioodil –

  • -korraldati 76 koolitust kus osales 984 inimest
  • -korraldati 80 üritust peredele , kus osales 1308 inimest
  • -külastati 7 peretööga tegelevat kodanikuühendust
  • -ühendiuste liikmetele viidi läbi 2 koolitust, kus osales 30 inimest
  • -korraldati seminar projektitulemuste tutvsutamiseks
  • -on tekkinud uus tugiisikute ühendus ja koostöpartnereid, kes on aktiivselt lülitunud Tugiisikute Tugikeskuse tegevustesse
  • - tänu tugiisikute ühenduste kogemustele ja koostööle omavalitsustele sai SA Dharma esitatud taotlus
  • Uute lastevanemate gruppide avamiseks positiivse otsuse Euroopa Sotsiaalfondist meetme „Tööle-saamist toetavad hoolekandemeetmed“ raames, mille tulemusel avatakse 24-s omavalitsuses tugigrupid lapsevanematele
  • -uurimistöö käigus koostati endale nimekiri potentsiaalsetest koostööpartnerites, kes kodanikeühendustena tegelevad peretööga
 
Projekti jätkusuutlikkus
Tõenäosust, et on võimalik tegevuste ja tulemuste jätkumine ja laienemine peale projekti lõppu, hindame üsna kõrgeks, kuna:
 
  • Piirkondlikud ühendused on võimelised neid tegevusi sisuliselt edasi arendama, sest teema on nende jaoks väga selge ning mõistetav
  • Piirkondlikud keskused on saanud arvestatava kogemuse koolituste ja ürituste korraldamisel, et toime tulla vajadusel ka majanduslikus kriisisituatsioonis.
  • KOV –i ja ühenduste koostöö on aktiviseerinud ning toimunud arengud annavad põhjust oodata projekti tegevuste jätkamist
  • Ühendused on väga tõsiselt otsustanud leida endale erinevaid finantsallikaid – alustades projektide kirjutamisest (esimesed toetused said Põlvas MTÜ Teeme Koos, Paides MTÜ Süda-eesti Sotsiaal-keskus, Tapal Tapa Lastekaitse Ühing) lõpetades piirkondliku heategevusliku taaskasutuskeskuse rajamisega Helsingi Taaskasutuskeskuse eeskujul (alustatud on Haapsalus ja Põlvas).
 
II perioodi e. projekti lõpuks:

  • ·         Käesoleva projekti kogemuste tulemusel käivitavad piirkondlikud ühendused 2010.aasta veebruaris 26-s vallas , koostöös omavalitsustega, uued  tugigrupid lapsevanematele, kes on jäänud töötuks; tegevust toetab Euroopa Sotsiaalfond ning projekt kestab kuni 2012.aastani
  • ·         Jätkuvad kindlasti alustatud, peredele suunatud tegevused, sest omavalitsused on suunanud koolitusele ja finantseerivad uute tugiiisikute koolitust. Euroopa Sotsiaalfondi toel koolitab Dharma perioodil 2010-2012 80 eesti- ja 40 venekeelset tugiisikut, kes saavad praktikavõimaluse neid koolitusele lähetanud omaalitsuses tugiisikute ühenduste juhendamisel.
  • Dharma on juurde saanud koostööpartnereid – õppeasutusi, kes valmistavad ette sotsiaalvaldkonna töötajaid . Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile lisandus 2010.a. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz, kellega hakatakse süsteemset koostööd tegema teenuste arenadamise võimalusi ning vabatahtlike kaasamise võimalusi tutvustades.
    Nende kahe õppeasutusega koostöös saab jätkuvalt tutvustada Dharma kogemusi ühenduste kaasamise tulemuslikkust peretöö arendamisele.
  • 2010.a. pöördus Dharma poole üks Eesti suuremaid pankasid sooviga teha koostööd toimetulekuprobleemidega peredele süsteemse tugiisikuteeenuse võimaldamisega. Need läbirääkimised on küll algusfaasis, kuid käivitunud ning tegevuskava koostamisel.
 

  •  
  •  

  •