SEPTEMBER 2009

Koolitus

Viie rütmi tantsud
29 sept 2009, läbiviija Anne Lossmann
Viie Rütmi tantsuvormi võib kirjeldada kui liikuvat meditasiooni, mida saab harrastada igaüks sõltumata vanusest, mõõtudest või kogemusest. Viit Rütmi tantsides pole võimalik midagi valesti teha ja pole ka samme, mis tuleks selgeks õppida. See lihtne ja piiranguteta tantsuvorm annab võimaluse kogeda oma füüsilise-mina turvalist eneseväljendust, saada kontakt oma emotsioonidega läbi liikumise.

Üritus

24 sept 2009; Sügismängud Vallimäel
Üritus oli väga tore ja rõõmurohke. Lisaks korraldajatele, kogunes nimetatud ajaks Vallimäele veel 18 last ja täiskasvanut, kokku üheksast perest. Sügismängud algasid aardejahiga, kus osalejad jagunesid kahte võistkonda. Kumbki võistkond sai kirja juhatusega, millises  suunas liikuda ning märksõnaga, mille lähistelt järgmist vihjet otsida, kuni lipu leidmiseni ja alguspunkti tagasi liikumiseni. Seejärel joodi kuuma piparmünditeed. Järgnesid mitmesugused lõbusad mängud ja teatevõistlused. Päeva lõpuks õhetasid osalejate põsed õhtupäikeses, oldi õnnelikud ja rahulolevad.

 
AUGUST 2009

Koolitus
“Kui laps läheb kooli”.
27 augustil 2009,  lektor Ene Talvist
Pered teadvustasid, kui oluline on tegelikult lastega koos veedetud aeg.

Üritus

29 august 2009;
Ristsõnade ja mõistatuste päev
Üritus oli väga tore ja rõõmurohke. Lapsed värvisid pilte, lahendasid piltmõistatusi, ristsõnu ja arvasid mõistatusi ära. Tore oli, et vanemad töötasid ka aktiivselt kaasa, kohati oldi isegi lastest aktiivsemad.
Suure ühistöö tulemuseks on palju nn kaasaegseid mõistatusi, mida koostati kohapeal. Mõned lapsed joonistasid ka värvipilte (kontuurid, mida on võimalik värvida). Nii mõistatused, kui värvipildid saadetakse lisana.
See on oma mastaabilt, just osalejate poolest, kõige suurem üritus, mille oleme peredele korraldanud.
Rõõm!!

Üritusel koostatud mõistusi saad lugeda siin

 
SUVEVAHEAEG

 
Perioodil 1.11.2008.-30.05.2009.a

MAI 2009

“Mäng on väikese inimese töö”. 15 mai 2009, lektor Ene Talvist
Laps võtab mängu tõsiselt, pühendumusega. Mäng ongi tema elu. Tema jaoks pole mäng alati üksnes meeldiv ajaviide. See võib olla ka töö, eneseületamine. See, kuidas ja mida laps mängib, näitab, kuidas ta elust aru saab, mida elus tähtsaks peab. Täiskasvanule võib see vahel tunduda naiivne või isegi koomiline. Aga see näitab lapse arusaamu ja teistsuguseid tal veel pole. Veel sada aastat tagasi lapsepõlve ja mängu tänapäeva mõistes polnud. Keegi ei kasvatanud lapsi. Nad kasvasid ise, elades ühist elu täiskasvanutega. Mäng tekkis, kui lastel kadus võimalus lülituda vanemate töösse. Väikelaps õpib olema inimene. Selleks on vaja täiskasvanu osavõttu. Täiskasvanu juhatab lapse kultuuri juurde. Kasvatuseta ei kasva laps õnnelikuks. Kasvatuse eesmärgiks on iseseisvumine, oskus ja tahtmine võtta kohustusi ja vastutada nende eest. Kehaline areng  – keha valitsemine, osavus liigutustes, töövõtted ja –harjumused. Emotsionaalne areng – empaatia, tunnete sõnavara, väljendamine. Vaimne areng – mõtlemisoskus, otsustamisoskus, väärtused (isamaa, perekond, ausus ja austus,  töökus, …) Suhtlemisoskus – luua ja säilitada suhteid, olla abivalmis, hooliv ja hoolitsev. Kokkuvõttes: et oskaks elada õnnelikult. Lapsega koos mängiv lapsevanem arendab last, loob temaga head suhted ja hoiab neid püsivatena. Mängu kaudu õpib laps meelsamini ja rutem.
 Anna lapsele ruumi mängimiseks ja ära karda segadust.
 Laps ei vaja liiga palju mänguasju.
 Vasta kõigile küsimustele.
 Ära planeeri liigselt lapse aega, lase tal endal toimetada.
 Kui laps vajab meisterdamiseks materjali, püüa seda talle anda kohe.
 Arenda lapse aju areneda mitmekülgselt.
- arvutimängud treenivad ajus piirkondi, mis on seotud nägemise ja liigutustega
- tegevused, mis nõuavad fantaasiat ja mõtlemist, arendavad aju mälu- ja tundekeskusi, samuti enesevalitsemist reguleerivaid piirkondi.
 Tunnusta lapse loomingut, tunne huvi ta mängu vastu.
 Luba lapsel fantaseerida.
- see oli tore muinasjutt, mille sa välja mõtlesid.
Et kasvada tasakaalukaks, vajab laps ka vaikseid mänge.

APRILL 2009

Koolitus:

20.04. Matk Paide vanal Paeteel -
Matkajuht ja –korraldaja oli Martin Vaiksaar, kes rääkis matkalistele legende Paide ajaloost ja Paeteest.
Kaidi-Ly Välb tutvustas ja viis läbi lõkke ääres vanade indiaanlaste rituaali.
 

6.04 Mängudepäev
Keskuse töötajad viisid läbi mänge ja tegevusi, kuhu olid kaasatud kõik pereliikmed.
Mängurõõmu oli kõigil...


 

MÄRTS 2009

Koolitusel osales 14 inimest 5 perest, toimumiskoht Paide, Aiavilja 13.
Täiskasvanutele pidas loengut psühholoog Kaidi-Ly Välb Teemal ”Keel, meel ja keha on üks tervik”.  Lähtuti sellest, et füüsilised haigused on jäämäe tipp ja palju varem annavad haigused endast märku rahulolematuse ja haigettegevate tunnete näol. Räägiti ka sellest, et milliseid haigusi sümboolselt mingi kehapiirkond peegeldab ning millised võiksid olla lahendused.
Lapsed mängisid sel ajal sportlikke mänge ja tegid võistlusi. Lastel aidati teadvustada, et liikumine on edu pant. Tekkisid esmased seosed liikumise ja tervise vahel.Neid juhendasid Martin Vaiksaar, Rutt Tuula, Eneken Savi.

Naistepäevaüritus toimus Paides, Aiavilja 13, 6 märtsil.
Osales 14 inimest kokku 6 perest.
Kaidi-Ly Välb tegi naistele praktilise väljaõppekoolituse nahahoolduse ja jumestuse alal.
Naised said teadmisi süsteemsest ja etapilisest nahahooldusest, oskavad edaspidi arvestada naha iseärasustega ja vanusega ning teavad  professionaalse jumastamise algtõdesid.
Eneken Savi õpetas lastelenäomaalinguid.
Martin Vaiksaar mängis lastega.
Leeli Rooni küpsetas meestega pannkooke.
Rutt Tuula koostas meestega kollaaži teemal ”Minu unelmate naine”.Mehed said kogemuse, kuidas väärtustada naist.

Infopäev peredele suunatud tegevuste tutvustamiseks toimus 20 veebruaril. Tutvustati senitehtut, edasisiplaane ja räägiti tugiisiku tegevustest üldse. Lapsevanematele toimus loeng teemal ”Suhted peres, kuidas need mõjutavad last?” Lastele toimusid erinevad mängud ja võistlused.
Osales 8 peret, kokku 26 inimest
Koostamisel trükitud infomaterjalide materjalid. 
 

JAANUAR 2009

 Koostööpartnerite ümarlaud toimus 29.01.2009.a. Paides.

Ümarlaual osalesid:

DETSEMBER 2008

17 .detsembril korraldasime oma peredele jõuluürituse, mille viisid läbi tugiisikud. Tugiisikud olid kostümeeritud (roosa notsu, karu, keskaegsed rüütlid, printsess, jõulukurat jne); kingikotte aitasid komplekteerida OÜ Lumene Eesti, AS Kuma ja MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus.

Koostati tegevuskava lastega peredele suunatud tegevuste elluviimiseks alates 2009. aasta märtsist. Selle kava kohaselt on planeeritud peredele:

koolitused:

20.03.  Käepärased eneseabivõtted -lektorid Viiu Paljak või Kersti Treial
03.04.  Kuidas nängida koos  lastega? – interaktiivne loeng - lektorid Leeli Rooni,
           Helina Gluškov
15.05.  Mängiv lapsevanem - lektor Ene Talvist

üritused:

6.03.   Naistepäev:Lastele näomaalingud; Naistele: nahahooldus ja jumestus
           Meestele: kollaaž – unistuste naine, Pannkookide küpsetamine
20.04.  Matk Paide Tehisjärve äärde, piknik
29.05.  Spordipäev Paide terviserajal

Koostööpartneriteks planeeriti kutsuda ümarlauale:
Paide Linnavalitsus – lastekaitsetöötaja Tooni Sõmer
Türi Vallavalitsus – lastekaitsetöötaja Reet Maiste
Paide Sookure lasteaed – juhataja Liia Koppel

Plaanis on laieneda ka teistesse omavalitsustesse ning lasteasutustesse, vastavalt sellele, kuidas jõuame oma tegevust tutvustada.

 NOVEMBER 2008

Oleme juba korraldanud peredele üritusi ja kavas on neid veelgi. Novembri lõpus osalesid meie pered koolitusel „Kangelase teekond”, mida viis läbi koolitaja-psühhoterapeut Ene Talvist. Analüüsisime tagasisideküsimustikke, kliendid jäid väga rahule. Ka koolitaja oli meeldivalt üllatunud, et inimesed töötasid nii innustunult ja usinalt kaasa.
Tegevuspiirkonnas valitud sihtgrupi kirjeldus:
Pere tugiisiku teenus on suunatud lastega perede toestamisele, põhitähelepanu on suunatud laste heaolule perekonnas (lapse arengut tagavate vajaduste märkamine ja rahuldamine) ning kogukonnas (koolikohustuse täitmine, huvitegevusest osa saamine). Pere tugiisikud on koostööpartneriteks sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, peretööd teostavad nad üldjuhul perede juures kodus, või vastavalt vajadusele ja kokkuleppele ka teistes asutustes.
Meie tugiisikutel on peredega töötamisel täita mitmeid rolle:
• empaatiline toetaja – pere tugevuste ja ressurside avastaja ning pere olukorra mõistja
• huvikaitsja – pere olukorrast, muredest ja vajadustest teavitaja
• nõustaja-aktiviseerija – lastekaitse- ja sotsiaaltöötajaga koostöös peret abistavate ja toetavate võrgustike käivitaja
• võimaldaja – pere abistaja teenustega seostamisel, ümbritseva toetava võgrustikuga kontakti loomisel.

Rakendatava töö vorm ei ole veel käesolevaks hetkeks välja töötatud, vaid on ideetasandil. Peamiseks takistuseks on olnud tugiisikute ja KOV esindajate tihe töögraafik, enamusele sobivat ümarlaua aega pole õnnestunud siiani leida (aasta lõpp). Tegeleme asjaga jätkuvalt.