Tugiisikud on erilised, tavalised inimesed, kes eelkõige tulevad väga hästi toime enda elu korraldamisega ja on valmis oma kogemusi ning oskusi jagama nendega, kes seda vajavad. Tugiisik on kuulaja ja nõuandja.  Ta võib esitada oma arvamuse, kuid ei saa nõuda, et abisaaja oleks sama meelt.  inimestele, töötutele jne. Tugiisiku ülesanne on paljunõudev. See eeldab taktitunnet ja paindlikkust.

Kuigi iseennast kasutatakse töövahendina, jääb tugiisik tahaplaanile. Kuigi tugiisik annab teavet, ei ole ta õpetaja. Kuigi ta toetab, ei või ta aga määrata. Tugiisik ei või teha otsuseid teise eest, tema ülesanne on luua õhkkond, kus teisel on kergem teha ise oma otsuseid. valguses.

Tugiisik ei ole tegutsedes ametiisik vaid eelkõige kaasinimene, kes kaasatakse kriisisituatsioonis abivajajat jõustama. Tugiisiku peamiseks ülesandeks on erinevaid probleemsituatsioone lahendades aktiivselt nõustada abi vajavat peret/last ja juhtida abivajajat kasutama spetsialistide abi ja teavet.

 

MIS ON TUGIISIKUTEENUS?

Tugiisikuteenus on kriisitoetus, ajaliselt määratletud , teatud olukordadega kaasnev abi. Siin algab tegevus kriisiolukorras ja tugiisiku vajaduse konstateerimisest selles olukorras. Seejärel edeneb protsess kontaktisikute kaudu tugiisikute ja abivajaja koostegevuseni. On võimalik, et tööprotsess saab alguse abivajaja enese või tema perekonna initsiatiivist. Ka sel juhul liigub teave kontaktisikute kaudu, sest neil on info võimalike tugiisikute kohta. Saanud teate, läheb tugiisik abivajajaga kohtuma. Kohtumisel selgub, kas osapooled soovivad suhelda, kas nad inimestena on sobivad või ei. Kui kontakt tekib, algab tegevus ja protsess areneb edasi.

Reeglina vormistatakse kolmepoolne leping, kus poolteks on abivajaja, tugiisik ja kohaliku omavalitsuse esindaja. Leping sisaldab väga täpselt kokkulepitud eesmärke ja poolte kohustusi, olles seega arusaamatuste vältimiseks hädavajalik... Tegevuse sisu kujuneb välja vastavalt olukorrale. See võib olla ainult vestlus, teatud asjade korraldamine või näiteks olukorra määratlemine, aga ka mõningate tegevuste koos sooritamine. Iga suhte puhul on sisu unikaalne ja kordumatu.

Tugiisikuteenuse saamiseks peab abivajaja pöörduma kohaliku omavalitsuse poole ning teenus on abivajajale tasuta.

 

Sotsiaalministeeriumi kodulehel on kirjeldatud tugiisikuteenust järgmiselt:

Teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas.

Üldjuhul on teenuse eesmärgiks inimese toimetuleku tagamine, kuid eesmärgiks võib olla ka lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

Tugiisiku peamised tegevused töös täiskasvanutega on jõustamine ja juhendamine. Jõustamist (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine) vajavad kõik tugiisikute kliendid ning paljud neist ka juhendamist konkreetsete toimingute läbiviimiseks (kodused tööd, asjaajamised jm.) või tegevuste planeerimiseks. Tugiisiku teenus aitab vastavalt olukorrale inimese toimetulekuvõimet säilitada, parandada või takistada toimetulekuvõime suurt langust. Täiskasvanu tugiisik kohtub oma kliendiga mistahes kliendile sobivas kokkulepitud kohas: tema kodus,  mõnes asutuses, söögikohas vm.  

Lapse tugiisik abistab last arendavate tegevuste läbiviimisel, õpetab ja julgustab last igapäevaelus toime tulema, on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel, aitab vajadusel last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest hoolitsema jms. Tugiisiku teenust saav laps elab oma kodus (sh asenduskodus) ning kohtub tugiisikuga regulaarselt nii oma kodus kui ka teistes kokkulepitud kohtades, alati lapsevanema teadmisel ja nõusolekul.

TUGIISIKUTEENUSE SIHTRÜHMAD:

·         lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

·         isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

·         isikud, kes vajavad abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;

·         lapsed, kes vajavad abi asenduskoduteenusel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel; 

·         lapsed, kes vajavad abi seoses eestkostel olemisega ning eestkoste lõppedes iseseisvalt elama asumisel; 

·         lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;

·         lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega.

Selleks, et teada tugiisikuteenuse võimalustest, vajatakse selget, kõigile suunatud info levitamist.

Kõik asjaosalised peaksid olema teadlikud võimalustest kasutada tugiisikuteenuseid. Samuti peaksid kõik teadma, millal tugiisiku abi kasutatakse.